Untitled Document

Toiletbäöstel
Ein "wäör" väörgevalle gevélke, gezeen door de bril van.... Cornelke.

Op de Slek kömtj op ‘ne boerenhaof

ein ménke ’t erf op geloupe

“Medam,” vraogtj hae, “wiltj geer mesjien

van ’ne invalide mins gét koupe?”

 

“Ich hób ’n wanjelendje neer

en ’t zoerbranje in de knieje.

eine dóbbele breuk mit sjuufdäöre

en tiaen kénjer die hónger lieje”.

 

’t Véltj neet mit, door waer en wčndj,

mien ware aan de man te brčnge.

Geluiftj geer, dét de traone mich

döks oet de aesterauge sprčnge?”

 

“Ich höp haorkém, vlegevéngers,

mňtteböl, gare ňm te stoppe.

Poetsplemaat, drökknuip, eléstiek

en sjriefpapier mit enveloppe."

 

"Sjoonreme, spange, sjoerpapier,

waskniepers, sjňttelsplék, briljentien.

Klňmpenagel, aerpelmétskes

en fléskes gezuverdje benzien”

 

“En waat dunktj uch hiejvan medam?

Eine toiletbäöstel väör de plé.

Twiae-gölje-vief-en-tachtig mér.

Dét is, inclusief de B.T.W.”

 

“Eine toiletbäöstel,” kréjtj medam.

“waat mót ich dao mit aan gaon vange?

Lčs gólj ich eine, mér ich höb…

Gŕw ’n gezčt weer opgehange!”

 

 
 
 
Webontwikkeling: Bart Golsteijn